Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Euro vajab tugevat tsentrit ja rahasadu helikopterilt

    Euroopa Komisjoni mõttekoja EPSC majandusmeeskonna juht Lucio Vinhas de Souza.Foto: Scanpix

    Samal ajal kui Kreeka "luumurrule otsitakse uut plaastrit", jätkub töö ka rahaliidu reformimisega – vaja on luua nii ühtne rahandusministeeriumi moodi asutus kui ka euroala ühtne eelarve, rääkis Tallinnas Euroopa Komisjoni mõttekoja EPSC majandusmeeskonna juht Lucio Vinhas de Souza.

    Teekaart on maha märgitud nn viie presidendi raportis, mis pandi lauale eelmise aasta juunis, mil Kreeka vaakus rahaliidust välja kukkumise äärel.
    „See sai nii ajastatud just selleks, et anda sõnum – ühe liikmesriigi probleemid ei lükka kogu poliitika kujundamist kraavi,“ ütles de Souza.
    De Souza kirjeldas, kuidas plaan on korraga edasi liikuda nii majandusliidu tugevdamise kui ka rahaliidu, eelarveliidu ja poliitilise liidu arendamisega. Eraldi rõhutas ta, et euroala vajab sarnaseid sügavaid kapitaliturge nagu USA, et vahetuskursi fikseerimisest kadunud paindlikkust kompenseerida. See peaks vähendama vajadust rahaliste ülekannete mehhanismi järele, mis tuleb siiski luua. Mõlema eesmärk on tasandada šokke, mis võivad tabada rahaliidu liikmesriike eri aegadel.
    Nagu viitas Euroopa Komisjoni korraldatud arutelul SEB panga privaatpanganduse strateeg Peeter Koppel, ei ole ükski rahaliit sellise mehhanismita ellu jäänud.
    „Ei eksisteeri võimalust, et erineva tootlikkusega majandused on koos rahaliidus, ilma et toimuks fiskaalset ülekannet,“ ütles Koppel.
    Suvi ei jäänud kestma
    De Souza möönis, et rahaliidu käivitamisel ei olnud struktuur veel täielikult paigas.
    „Teadsime algusest peale, et hiljem tuleb elemente lisada,“ ütles ta. „Lootsime, et selleks on rohkem aega, et suvi kestab kauem.“
    Kriisi ajal sai hulk reegleid lisatud, kuidas majanduspoliitika koordinatsioon rahaliidus peaks toimima – tekkisid seaduspaketid kakspakk, kuuspakk, fiskaalleping.  De Souza sõnul tuleb aga tugevdada ka tsentraalseid institutsioone. „Vajame nii solidaarsust kui ka reeglitest kinni pidamist,“ ütles ta.
    Tartu Ülikooli majandusteooria õppetooli juhataja Raul Eamets oli seisukohal, et kui on valida, kas tsentraliseeritud eelarvepoliitika või reeglite põhine poliitika, siis väikeriigile on viimane parem, kuna peaks tagama kõikide võrdse kohtlemise. „Kas see ka tegelikult nii on, on iseküsimus,“ jäi Eamets skeptiliseks, meenutades, kuidas Saksamaa ja Prantsusmaa 2003. aastal reeglitest mööda läksid.
    „Reeglid pole praegu selged ja üheselt tõlgendatavad,“ tuli Eametsal tõdeda ka 13 aastat hiljem.
    Piiripostid liiguvad
    Värskeim näide on tänasest, kui Euroopa Komisjon otsustas anda Hispaaniale eelarvedefitsiidi normi täitmiseks uuesti ajapikendust. Kehtivate reeglite järgi tulnuks komisjonil teha ettepanek Hispaania trahvimiseks. Selle asemel lubati teema juurde naasta juulis. Põhjuseks ilmselt juunis toimuvad erakorralised valimised – kasinusmeetmetest, kõrgest tööpuudusest ja põhivoolu parteide korruptsiooniskandaalidest väsinud hispaanlased ei andnud detsembris valitsusele selget mandaati.
    „Praegu ei ole õige aeg seda sammu astuda – ei majanduslikult ega poliitiliselt,“ ütles Euroopa Komisjoni rahandusvolinik Pierre Moscovici.
    Püüdes visandada, mida rahaliidu tsentraalne juhtimine tähendaks, muretses Eamets, et info kvaliteet kesktasandil ei oleks nii kõrge ning otsustamise protsess võib osutuda liiga aeglaseks. Samuti võib see taas sünnitada „mõisa köis, las lohiseb“ mentaliteeti, kui kohapeal kaob sund ise vastutus võtta.
    Raha helikopterilt
    Peeter Koppeli sõnul on rahaliitu püütud iga hinna eest koos hoida. Põhiraskus on siin Euroopa Keskpangal, mis on käiku lasknud negatiivsed intressimäärad ja rahatrüki. Samas pole paljud liikmesriigid teinud struktuurseid muudatusi, mis euroala majanduslikku vundamenti tugevdaks. Koppeli sõnul pole poliitikutel söakust valijaile selgitada, mida „struktuursed reformid“ sisuliselt tähendavad – seda, et millestki tuleb praegu loobuda, et kunagi tulevikus midagi ehk parem oleks.
    Koppel usub, kui rahapoliitika võimalused ammenduvad, läheb käiku „rahakülv helikopterilt“ ehk keskpanga trükitud raha suunamine eelarve kaudu otse majandusse, et kasvu ergutada. Vananeva rahva ja suure võlaga majandusel omal seda jõudu ei ole.
    „Jah, see on ebaseaduslik,“ möönis Koppel, osutades, et sama oli ka rahatrükiga. Rahaliidu pingete all on aga mitu reeglit pidanud nõtkuma.
    Diskussioonis jõuti välja tõdemuseni, et peamine probleem rahaliidus on reeglite jõustamisega. Ent vaja on ka uusi elemente negatiivsete mõjude tasandamiseks, mis ei pruugi liikmesriike tabada ühel ajal. Selleks võiks euroala olla oma eelarve, mis De Souza sõnul võiks olla 2–4% euroala SKPst. Sellised ülekanded oleksid vaid ajutise iseloomuga. Visandit sisaldav „valge raamat“ peaks valmima tulevaks aastaks.
    Käivitunud rahaliitu on käigu pealt raske remontida, kuid De Souza sõnul ei või unustada, et väiksele avatud majandusel ei taga alternatiiv – üksi ulgumerel ulpida – sugugi suuremat kindlust. Sel põhjusel maksab sagedamini mõelda, mida head Euroopa koostöö ja rahaliit on andnud. Piisab kui vaadata aknast välja, ütles De Souza, kes töötas 15 aastat tagasi Eesti Pangas ja mäletab hästi, milline Tallinn toona välja nägi.
  • Hetkel kuum
Aimar Ventsel: pildikesi Moldovast, peidetud vaesusega venelikust riigist „kusagil seal“ “Istun seda jutukest kirjutades Chişinău Moldova rahvusköögi restoranis ...”
Mida me teame Moldovast? Laias laastus mitte midagi, nendib etnoloogiadoktor Aimar Ventsel. Ja valgustab meid.
Mida me teame Moldovast? Laias laastus mitte midagi, nendib etnoloogiadoktor Aimar Ventsel. Ja valgustab meid.
Balti aktsiad jätkasid taandumist
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus teist börsipäeva järjest miinuses, taandudes täna 0,64%.
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus teist börsipäeva järjest miinuses, taandudes täna 0,64%.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Aastaaruande esitamine saab olla lihtne ehk rakendus, mis muudab mikroettevõtjate elu
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Funderbeami asutaja lahkub tegevjuhi kohalt
Funderbeami asutaja ja tegevjuht Kaidi Ruusalepp annab oma igapäevased tegevused üle ning jätkab juunist nõukogus ettevõtte asutajana.
Funderbeami asutaja ja tegevjuht Kaidi Ruusalepp annab oma igapäevased tegevused üle ning jätkab juunist nõukogus ettevõtte asutajana.
Eksperdid leidsid Eesti konkurentsivõime hoidmisel viis murekohta
On viis valdkonda, mille kaudu Eesti konkurentsivõimet parandada saaks, kuid lihtsaid lahendusi ja “madalal rippuvaid vilju” on pigem napivõitu.
On viis valdkonda, mille kaudu Eesti konkurentsivõimet parandada saaks, kuid lihtsaid lahendusi ja “madalal rippuvaid vilju” on pigem napivõitu.
Kas raskevõitu jalaga Auto-Marko on liikluses probleemiks?
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Finnair hakkab jälle Tartusse lendama
Soome lennufirma Finnair alustab Helsingist Tartusse lendamist 2. juulil pärast seda, kui Tartu lennujaamas võetakse kasutusele GPS-signaalist sõltumatu lähenemislahendus.
Soome lennufirma Finnair alustab Helsingist Tartusse lendamist 2. juulil pärast seda, kui Tartu lennujaamas võetakse kasutusele GPS-signaalist sõltumatu lähenemislahendus.
Euroala majanduskasv hoogustus esimeses kvartalis Eesti majanduslangus Euroopa üks sügavamaid
Nii euroala kui Euroopa Liidu majanduskasv oli esimeses kvartalis aastatagusega võrreldes 0,4 protsenti. Eesti majanduslangus on aga Euroopa üks sügavamaid.
Nii euroala kui Euroopa Liidu majanduskasv oli esimeses kvartalis aastatagusega võrreldes 0,4 protsenti. Eesti majanduslangus on aga Euroopa üks sügavamaid.